kassigripp

eile loobus kass päevaunest ja oli kella kaheksaks õhtul üsna plätu. kui enne üheksat küla pealt koju jõudsime, vaatasime veel natuke raamatut ja päevauudiseid, aga siis läksime mõlemad otsustavalt voodisse.

umbes poole tunni pärast oli selge, et laps on päris korralikus palavikus. mis mõõtudes, ei tea, aga mina pole nii kuuma inimest enne katsunud. kuna käbi oli lääne-venemaal saunas motohooaega lõpetamas, sain ise väikest hõõguvat keha öö läbi vetsu vahet kanda. sest palavikuga seiklused ei piirdunud.

esimese vetsuskäigu järel põlvitas artur meie voodis, oma voodi ääres, ja nuttis: "liiga mada!" mis ja milleks madal, ei saanudki aru.

millalgi palavikusonimiste käigus tegin ettepaneku kolida minu juurde suurde voodisse. tuli kõige tekkide ja patjade ja 40 kraadiga ja magas tõesti õige pisut paremini.

teise käigu järel heitis pikali ja nuttis, et tekki pole. tulin panin peale.

kolmanda järel lohutasin juba ette, et ma kohe tulen panen teki peale. ta heitis voodis suvalise koha peale tekkidele pikali ja nuttis: "valesti on!" tõesti oli, tõstsin ta õigele kohale.

neljanda järel istus hämmaris jälle oma voodi kõrval ja nuttis: "patja pole!" ununud oli igasugune kolimine ja kolisime siis padja ja muud aksessuaarid tagasi tema pessa.

viienda järel muidugi tahtis ta jälle suures magada.

ja iga käimise vahel oli umbes 2-3 joogi-, sonimise või muud pausi.

magama jäime lõpuks kell 9 hommikul, palavikuta, tervelt kaheks 60-minutiliseks tunniks! misjärel reibas laps end ise välja ajas ning tatraputru ja multikaid nõudis. päev ongi kulgenud reipalt ja heatujuliselt, kui jätta kõrvale samblaroheline lima, millega ta regulaarselt potti täidab. vahepeal oli küll nii paha, et ta ise anus kõhurohtu, ja söönud on ta tatraputru (1 amps), musta leiba (1 amps), jogurtit (4 ampsu), küpsist (1 amps) ja porgandit (kõik 12 sentimeetrit!). päevakavas on täna sisse meelitada banaani (vähemalt 2 ampsu) ja veel enteroli (koos jogurtiga, kokku ca 3 ampsu). ja kuna ta viimasel tunnil hingeldab, väites, et kõrvast tuli õhku, tuleb vist minna apteegist mingit valuvaigistit tooma. et ööks valmis olla.

käsitööline

aeg-ajalt istub artur oma laua taha käsitööd tegema. enamasti sodib midagi joonistamise nime all paberile. eelmisel nädalal tuli aga äkitselt sodipodi asemel konkreetsed väljamõõdetud jooned. ta enda fantaasia rääkis ka täpselt, mis on pildil.

täna istus kääridega paberist ribasid lõikama. ribad omakorda tehti väiksemateks ruutudeks ja värviti punaseks. esimene toodi mulle sünnipäevaks, järgmiste kahe jaoks palus liimi. otsisin siis lahkelt liimipulga ka välja - punased ruudud kleebiti paberile veetud jalajälje moodi joonisele.

nökerdas seal siis veel edasi ja kui ma aeg-ajalt pilgu heitsin, jäi muigvelsui vastu vaatama.
"ära vaata," palus ta sosinal.
"mis sa teed?"
"ühte asja. ära vaata!"
"okei, ma ei vaata, kui sa pahandust ei tee." ja keerasin pilgu ära.
laps piidles ikka mind ja sosistas:
"ära vaata!"
"ma ei vaatagi. kui sa lubad, et pahandust ei tee, siis ma luban, et ma ei vaata."
ma ei tea, mis tal plaanis oli, aga see jäi katki. nüüd istub diivanil mul kaisus ja nuiab:
"emme, miks pahandusi ei tohi teha?"

artur kui tulevane ema

iga päev kuuleme me imelugusid sellest titast (keda nüüd on jälle üks), kes arturi kõhus olevat.

• ta oskavat väikeste legodega mängida.
• tal polevat praegu hambaid, aga need tulevat kohe, kui titt väljub. mistõttu
• ta saab kohe süüa pannkooke moosiga ja jäätist.
• ta oskavat öelda "rongi rattad ragisevad".

aeg-ajalt on tital kõht tühi. siis läheb artur tita eest halisedes kööki, hoiab kõhust kinni ja kurdab, et tita tahab pannkooke, maasikamoosi ja jäätist. aga kui laual on mingi igav soolane toit, saame pärast teist ampsu kuulda, et tita ei taha enam, ja kass kaob tuppa mängima. ise peaks kahe eest sööma...

diplomaadivõtteid kuuleb veelgi. ükspäev, kui lubasin pannkooke teha, arvas tema, et tehtagu kohe. mina rääkisin pedagoogiliselt, et enne tuleb ikka soolast süüa. "aga paneme pannkoogitaina sisse soola," arvutas kass kiiresti välja kõigile sobiva lahenduse.

intervjuu

igas peres saabub päev, mil vanemad seisavad vastamisi Selle Küsimusega. meil tuli see siis eile õhtul pärast lotte-raamatust kaheksandat korda loetud finaali:
"aga emme, miks sul on nii suured hambad?"
"hmm... eks ikka sellepärast, et ma sind paremini ära saaksin süüa!"
"hihihihihii, misasja?!"
"ei midagi. jää nüüd magama!"

kultuur

võibolla peaks lapsega muusikali vaatama minema? turul on igati paslik süžee:

Lastemuusikal "Lumehelbeke"
12. detsember 2009
Kell: 17:00

Laval on muinasjutuline lavastus sellest, kuidas imeilus Lumehelbeke sai sõpradeks 21.sajandi kangelastega – Supermani, Barbi, Pokemoni, Ninja kilpkonnade ja paljude teistega; samuti vanade jutustuste tegelastega. Kõik üheskoos võtavad nad lõbusalt vastu Uue aasta.
See võluline ajalugu toimus uueaastaööl vanas Karabas Barabasi teatris…

saab kõik korraga kätte, siis ei pea mitu aastat enam vähemalt telekat vaatama. teatri osas on muidugi puudujääke isegi pärast sellist kompotti.



NB! Etendus on vene keeles!

vaga vesi, sügav põhi

isadepäeva puhul viisime käbi ka ujulasse, et ta näeks, kuidas kassid ujuvad. artur tõmbas pärast sissekargamist suu kõrvuni ja sinna see jäi kogu ujulakülastuse ajaks. käbi nägi kõike, mida mina seni, ja mina koos temaga ka mitut uut trikki.

esiteks seadis koreograaf kägupealt "veetantsu", seejärel demonstreeris täiesti omal algatusel, et ujuda on võimalik ka selili, ja lõpuks kargas ilma ujumise abivahenditeta kolm-neli korda järjest suurde basseini umbes minule kaelani ulatuvas mõõdustikus. (aimates ohte pidasin kohe maha pedagoogilise kõne, et nii võib teha ainult siis, kui keegi omadest on vees teda jälle pinnale aitamas.) senini oli ta suures basseinis nõus olema ainult minu kaela ümber klammerdudes. nüüd siis ka vee all nii, et pealaest pinnani on ligi pool meetrit ja varvastest põhja teist sama palju.

kui teisipäeval rutiin toimib, üritan kellegi oma imelise kõigekindla telefoniga operaatoriks palgata. siin ei tule tuhande sõnaga ka välja ju.

armastus

eks see ole vana tõde, et kassid kukuvad käppadele, mitte suu peale.

nt ujulas. pärast 10-meetrist jalutuskäiku basseiniäärel lastekast pesuruumi ukseni hakkas tal külm. "lähme ahju!" anus ta.

ja pärast ujumist. pesu käigus hakkas kõhuvalu kurtma. käisime paar korda vetsus, aga ikka muudkui valutas. otsustasime, et äkki tahab süüa. panin kähku sokid jalga ja andsin võiku pihku. võiku oli minu enda võlukätega tehtud ja see kajastus ka toimes: pärast üht ampsu oli "kõht täis ja enam ei valuta." hiljem fuajees jäätiseleti ees teemaohase lunimise peale küsisin: "ah või sina tahad jäätist. ja mis su kõht teeb?" - "ootab jäätist," oli kiire vastus.

eile sai ta vanaemalt paki. kangestus suurest õhinast värisedes hetkeks. tegime siis lahti. pehme pakk - imeilus linane särk (valminud spetsiaalselt tänast lasteaia isadepäevapidu rihtides) ja paar nööpi ja väike karbike tartusse ununenud kaelarätiga. see oli ainus kõva asi ja sai siis rohkem tähelepanu. tasus ära - karbi seest tuli välja üllatusmuna. see võeti heldinult pihkude vahele ja peideti lõua alla. "nii armas!" ütles ta hellalt. "mina armastan seda!" järgnesid sügavamad tunded. kahe nädala eest oli mul kasvatajatega kasteaias usalduslik tunnike, mille kestel sain näiteks teada, et "artur on emotsionaalselt väga terve laps" ja "tal on kõik tunded olemas ja ta alati väljendab neid ilmekalt". millisele emale ei meeldiks selliseid hinnanguid kuulda! aga päris armastuseks ma veel valmis polnud. aga no kui ikka armastab puhhi üllatusmuna, siis armastab. (pildil värske särk kombineerituna varem vanaema käe all valminud pükste ja suva sukakatega.)

kogu see "ma tahan meile titat" jutt on saanud hoopis uue pöörde. talle see mõte muidugi meeldis, et mul miskit nii armsat (hoolega välja hääldada KOGU konsonantühend!) kõhus on. meeldis nii palju, et ta teatas, et tema kõhus on ka. ja muidugi issi kõhus ka. "üks, kaks, kolm. meil on kolm titat!" järgmise hingetõmbe järel selgus, et kõik need kolm on siiski tema kõhus. "nad söövad kõik ära minu kõhus!" - "siis sa pead väga palju sööma." - "jaa, aga ikka söövad ära!" nii ma pean arg-ajalt meenutama, et minu kõhus on ikka ka üks. "mis ta nimi on?" - "las ta olla praegu Hiir. ja kui välja tuleb, siis paneme talle päris nime ka." - "aga minu tita nimi on hiir ja teise nimi on hõkk!" teise ja kolmanda eksemplari nimi on tal alati mingi adumatu häälitsus. hollandlased?